|
|
|
|
 |
|
|
Foto: Scanpix |
Millal saab Eesti euro?
Eesti Panga president Andres Lipstok tõdeb, et Eesti ei saa enam euroga liituda 1. jaanuariks 2007. Sellest hoolimata tuleb teha järjepidevat tööd, et ELi ühise vääringu saaks kasutusele võtta võimalikult ruttu.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
Nädalakommentaar: Valitsuse salaplaan «Euro-007»
Aprilli viimasel päeval teatab peaminister riigitelevisiooni vahendusel, et Eestis kaotatakse alates maist käibemaks. Kuna ülihea maksulaekumine toob tänavu riigieelarvesse neli miljardit krooni planeeritust enam, otsustas valitsus jagada ootamatult saadud lisaraha kõigi maksumaksjatega.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Briti suurparteide suhtumine Euroopa põhiseaduse lepingusse vastandlik
Hiljuti avaldatud Suurbritannia suurparteide valimismanifestid näitavad, et leiboristide ja konservatiivide vastandlik suhtumine Euroopa Liitu ilmneb selgelt ka nende suhtumises Euroopa põhiseaduse lepingusse.
Valitseva Tööpartei valimismanifest lubab Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimist pooldavat “kogu südamest” tulevat kampaaniat. Seevastu konservatiivide valimismanifest lubab panna põhiseaduse lepingu rahvahääletusele andmaks kodanikele võimalus see tagasi lükata.
Leiboristid ja konservatiivid avaldasid valimismanifestid kohe pärast seda, kui Suurbritannia peaminister Tony Blair kuulutas hiljuti välja üldvalimised, mis toimuvad 5. mail.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Põhiseaduse leping ja koalitsioonikõnelused
Postimehe Euroopa põhiseaduse lepingule pühendatud internetiväljaanne tundis huvi, kuidas suhtuvad lepingu ratifitseerimisse uue valitsuse moodustamiseks läbirääkimisi pidavad Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit. Selleks palusime Reformierakonna avalike suhete juhil Urmas Krullil, Keskerakonna infojuhil Toomas Raagil ja Rahvaliidu fraktsiooni pressinõunikul Anu Jänesel vastata järgnevatele küsimustele.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Mare Haab: Europarlament kulutab teavitustööle 125 miljonit krooni
Hiljuti otsustas Europarlamendi eelarvekomisjon, et Euroopa Liidu liikmesriikides kulutatakse Euroopa põhiseaduse lepingu tutvustamiseks parlamendi eelarvest 8 miljonit eurot ehk veidi üle 125 miljoni krooni.
See summa jaguneb nii nende riikide vahel, kus põhiseaduse lepingu kiidab heaks parlament, kui ka nende riikide vahel, kus leping pannakse rahvahääletusele.
Varem on Europarlament otsustanud kulutada kodanike teavitamiseks 24 miljonit eurot ehk veidi üle 375 miljoni krooni.
Europarlamendi infobüroo juhataja kohusetäitja Eestis Mare Haab selgitab, kuidas tegeldakse Euroopa põhiseaduse lepingu tutvustamisega mujal Euroopa Liidus ning Eestis.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Rait Talvik, Argo Loo: Eurojaatajad ja eurovastased põhiseaduse lepingust
Eesti vanasõna kohaselt on ilu vaataja silmades. Nii saab ka Euroopa põhiseaduse lepingust välja lugeda helge homse nii meie maailmajaole kui ka väiksele kodumaale. Ja vastupidi – põhiseaduse lepingus võib näha surmaohtu Eesti omariiklusele ning kogu euroopalikule kultuurile.
Põhjuseid, miks nad vastavalt toetavad või vastustavad põhiseaduse lepingut, selgitavad siinkohal Eesti Euroopa Liikumise juhataja Rait Talvik ning Eesti Vabadusliikumise aseesimees Argo Loo.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Jean-Pierre Raffarin: Viis põhjust Euroopa põhiseaduse lepingu poolt hääletamiseks
Arutelu Euroopa üle jõuab tagasi oma ajalooliste lätete juurde, algusaegadesse, mil rahu Euroopas näis olevat nõnda habras. Järk-järgult oleme rahuga sedavõrd harjunud, et reageerime leigelt meie läheduses toimuvatele sõdadele. Liidus endas on bürokraatlik masinavärk tasahilju varjutanud algeesmärgi... Seda kuni hetkeni, mil Euroopa laienemine on meile lõpuks tagasi andnud huvi ajaloo vastu. Uute piiridega tekkis vajadus ka uue organisatsiooni järele. Uuele ajaloole on vaja põhiseadust.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Allar Jõks: Põhiseaduse leping ja põhiseadus – õiguslikke küsimusi
Küsimus Euroopa Liidu aluslepingute ja Eesti põhiseaduse õiguslikust vahekorrast ei ole uus. Euroopa Liiduga ühinemise eel otsustati õigusekspertide ja poliitikute koostöös ning pikkade arutelude ja kompromisside tulemusena, et otstarbekam tee Euroopa Liidu õiguse Eestisse "importimiseks" on panna rahvahääletusele põhiseaduse täiendamise seadus (rahvakeeli tuntud kui põhiseaduse kolmas akt). Kolmas akt võeti rahvahääletusel vastu ning ühes sellega oli nii poliitiline kui ka juriidiline mandaat Euroopa Liiduga liitumiseks olemas.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Tony Venables: Põhiseaduse leping – pädevuse jaotumine Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel
Euroopa Liidu põhiseaduse leping: kas uues võimujaotuses tugevnevad kodanike õigused?
Miks peab Euroopa Kodanikualgatuse keskus, kes võitleb Euroopa kodanike õiguste eest, uue põhiseaduse lepingu ratifitseerimist oluliseks? Ilmselt ei muutu sellega eriti paljude poliitiliste otsuste sisu ega määratleta, milline peaks olema tasakaal majandusliku ja sotsiaalsfääri vahel Euroopas. Siiski tugevdab põhiseaduse leping kodanike õigusi suhetes EL institutsioonidega:
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Juhan Telgmaa: Valitsus, ärka!
Euroopa põhiseaduse leping annab suured võimalused riikide koostööks.
Euroopa põhiseaduse lepingu (PSL) kiitis valitsus kõlbulikuks. Järgmine küsimus on, kas jätta ratifitseerimine parlamendile või anda rahvahääletusele. Kuigi valitsus on seisukoha avaldanud, tasuks kodurahu huvides veel aru pidada. Aega otsustada veel küll ja küll. Valitsuselt ootaks nüüd piisavat ja rahulikku teavitust. Sajad leheküljed PSL-i teksti pole kindlasti see, millega igaüks end ise kurssi viia tahaks ja suudaks.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Mall Hellam: Kuidas ühendused põhiseaduse lepingus kaasa rääkisid
Mõlgutades 2002. aasta suve hakul Aivar Roobiga Eesti
Euroopa Liikumisest (EEL) Euroopa põhiseaduse lepingu tähtsusest ja mõjust
Eestile kui tulevasele Euroopa Liidu liikmele, jõudsime arusaamisele, et meie
ühine ülesanne on aidata kodanikeühendustel asjaga kursis olla. Veelgi enam,
soovisime luua ühendustele sellise arutelukeskkonna, mis aitaks neil
kujundada omi seisukohti loodavast leppest ning viia need seisukohad otsustajate ehk siis nii Euroopa Tulevikukonvendi Brüsseli ja Eesti liikmeteni.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
|
Foto: Peeter Langovits |
Juhan Parts: Eesti ja Euroopa Liit 2005
Iga aasta lõppedes vaadatakse tagasi minevikku ning iga uue aasta alguses seatakse sihte ja tehakse plaane järgmiseks kaheteistkümneks kuuks. Kui vaadata tagasi Eesti lõimumisele Euroopa Liiduga, siis võib viimaseid aastaid iseloomustada nii: 2003. aastal tegi eesti rahvas liitumisotsuse, 2004. aastal toimusid viimased suuremad liitumiseelsed muutused ning Eesti sai Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Tarbija24
Sport
Elu24.ee
Fotogalerii
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
|
