Miks me Euroopa asjades nii vähe kaasa räägime? 24.05.2006 18:10
Euroopa Liit tunnistab, et liidu ja tema kodanike
vahel on «lõhe». See lõhe on avaldunud mitmel moel. Näiteks leiges huvis Euroopa
Parlamendi valimiste vastu, aga ka Euroopa põhiseaduse lepingu tagasilükkamises
prantslaste ja hollandlaste poolt.
9. mail tähistati Euroopa päeva. Foto: Mihkel Maripuu
Euroopa Komisjoni poolt avaldatud valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika
kohta märgib Eurobaromeetri uuringutele tuginedes, et inimesed tahaksid rohkem
kaasa rääkida Euroopa asjades.
Komisjon on seadnud eesmärgiks seda olukorda parandada ning kaasata
maksimaalselt kodanikke arutellu selle üle, mis on liidu ülesanne
ning milline on selle tulevik ja tegevused.
Aga kuidas kaasamist
tagada? Ühe võimalusena on nähtud internetipõhiste foorumite loomist, kus
inimesed saavad oma arvamust avaldada. Ometi on senised kogemused näidanud, et
foorumid on tühjad. Keegi ei tõtta avaldama arvamust teemade kohta, mida Euroopa
Liit prioriteetseks peab.
Milles on asi? Kas ei leita foorumeid üles?
Kas inimesed ei usu, et neid kuulda võetakse? Või puudub neil ikkagi huvi
Euroopa Liidu asjades kaasa rääkida? Või puudub neil sootuks huvi kaasa rääkida
küsimustes, mida Euroopa Liit prioriteetseks peab?
Kirjuta oma
seisukoht!
Kõigi nende vahel, kes avaldavad antud teemas arvamust koos kehtiva e-posti
aadressiga, loositakse 5. juunil välja üks Postimehe esseede raamat «Ajalehes
Postimees ilmunud eseed 2002–2004» ja CD Beethoveni 9. sümfooniaga.
Euroopa Liit tunnistab, et liidu ja tema kodanike
vahel on «lõhe». See lõhe on avaldunud mitmel moel. Näiteks leiges huvis Euroopa
Parlamendi valimiste vastu, aga ka Euroopa põhiseaduse lepingu tagasilükkamises
prantslaste ja hollandlaste poolt.
Vanemad uudised
